Saturday, July 2, 2016

LOETUD: „White is for Witching” Helen Oyeyemi, ehk mõtleva maja hirmutavad mõtted

White is for Witching
Helen Oyeyemi
Picador, 2010

Teate, kuidas räägitakse, et ühel või teisel majal on hing. Helen Oyeyemi „White is for Witching” on
lugu majast, millel lisaks hingele on aga ka iseloom ja võime oma tahtmist saavutada. Läbi mitme põlvkonna on see maja hoidnud ja kaitsnud Silveri perekonna naisi. Maja on elus ja on valmis võtma endale järjekordse kaitsealuse – Miranda Silveri. Miranda elab, püüab põgeneda ja lõpuks lihtsalt kaob selles majas.
Meesteelastel on selles loos pigem kõrvaline roll. Miranda vennal Eliotil on jutustuses oma koht, kuid nende isast ei saanud ma raamatu lõpuni päris hästi aru. Ta oli seal ja samas polnud tal justkui raamatus midagi teha. Oyeyemi ise on öelnud, et püüab avastada kõiki erinevaid elusid, mida naised saavad elada, ja kõiki viise, kuidas naised suudavad teineteisele pettumuse
valmistada.

Helen Oyeyemi on väga hea kirjanik. Ta suudab luua pingestatud atmosfääri ja hoida seda raamatu viimaste lehekülgedeni. Kuigi ma olen suur dialoogide austaja, suutis see suuresti kirjelduste peale ülesehitatud raamat hoida minu tähelepanu algusest lõpuni.

No comments:

Post a Comment